Olete külastamas Petserimaa kalmistute andmebaasi, mida haldab SA Seto Instituut. Sellel leheküljel saate teha virtuaalse ringkäigu Petseri linna luteri- ja õigeusu ning Petserimaa Taeluva, Saalesśa, Mõla ja Pankjavitsa õigeusu kalmistutel. Need on ajaloolise Setomaa/Petserimaa kalmistud, mis praegu paiknevad Vene Föderatsiooni kuuluval territooriumil, kuid kuhu on maetud väga paljud setod ja eestlased.

Kuidas andmebaasi kasutada

Andmebaas on koostatud eristatavate hauaplatside kaupa. Andmebaasis on võimalik otsida kalmusid inimese perekonnanime, eesnime, sünni- ja surmaaja järgi. Nimesid on eri aegadel erinevalt kirja pandud, neid on mugandatud ja kasutatud lühendatud hüüdnimesid. Seepärast tasub proovida erinevaid nimevariante, juhul kui kohe vastet ei leidu. Abiks on vahest see, et andmebaas hakkab nime algustähti sisestades pakkuma olemasolevaid valikuid. Kalmistutel leidub palju kalmusid, millel ei ole maetute nimesid. Sellised kalmud on andmebaasis leitavad, kui sisestate perekonnanime otsinguväljale sõna „Nimeta“. Seejärel on võimalik näha, millistel platsidel need kalmud leiduvad.

Andmebaasist leitud omase nimele liikudes kuvab andmebaas foto kalmistul asuvast platsist. Fotod kalmudest on tehtud surnuaia inventeerimise ajal aastatel 2020‒2022. Kalmistud on kaardistatud ja kalmud kantud kaardile, et oleks võimalik näha platsi asukohta kalmistul. Kaarti on võimalik suurendada ja vähendada.

Andmebaasi koostamine

Esimese andmebaasina loodi Triin Partsi 2020. ja 2021. aasta välitööde põhjal Petseri luteri kalmistu andmebaas. Selleks otsiti luteri surnuaialt üles kõik hauaplatsid, kanti hauatähistelt leitud maetute andmed tabelisse, koostati platsi kirjeldused ning joonistati kalmistu plaan. Seejärel tellis Seto Instituut dokumenteeritud andmete kättesaadavaks tegemiseks veebirakenduse, mis on kättesaadav aadressil https://www.setoinstituut.ee/kalmistud/. Hetkel on andmebaasi juba pisut täiendanud andmetega, mille osas maetute omaksed on täpsustusi teinud. Siinkohal palume jätkuvalt kõigil, kel on mingeid täiendavaid teadmisi andmebaasis asuvate kalmistute puuduliku infoga kalmude kohta, võtta ühendust Seto Instituudiga, et saaksime ka puuduva info lisada andmebaasi.

Sarnaselt viidi läbi välitööd ka Petseri linna õigeusu ning Petserimaa Tailuva, Saalesśa, Mõla ja Pankjavitsa kalmistutel. Siin muutis töö keerukamaks see, et lisaks setode ja eestipäraste nimedega kalmudele on neil kalmistutel väga palju vene nimedega haudasid, ning on toimunud ka arvukalt ülematmisi. Peale andmebaaside loomist koostati andmebaasidele sissejuhatavad tekstid ja andmed seoti täiendatud kaardirakendusega.

Andmebaas on koostatud vaid välitööde põhjal ja seega ei pruugi olla täielik. Palume väga, et saadaksite oma tähelepanekuid, kui:

• leiate andmebaasis ebatäpsusi,
• teate, kes on maetud mõnda hetkel nimeta jäänud kalmu,
• soovite lisada mõne kalmu kohta uut teavet või fotosid,
• teil on teadmisi vanal plaanil olevate, aga praegu leidmata jäänud platside ja seal maetute kohta,
• soovite jagada maetute kohta ajaloolist (perekondlikku) tausta.

Kui on tähelepanekuid, siis kirjutage Seto Instituudile või helistage 5182411.

Andmebaasi vajalikkusest

1950-ndatest aastatest alates asuti Petseri rajoonist massiliselt elama Eesti NSV territooriumile: Tallinnasse, Tartusse, Võrru, Räpinasse, Põlvasse ja ka väiksematesse kohtadesse. Mujale elama asunud maeti valdavalt juba tema uue elupaiga lähedale. Alates 1990-ndatest läks muutus üle kontrolljoone omaste kalmude hooldamas käimine viisarežiimi tõttu üha raskemaks. Kuna viisa saamine oli keerukas, tekkis olukord, kus osa kalmudest jäi aastateks hooldamata. Neid haudu hakati lugema mahajäetuks ning sel ettekäändel hakati massiliselt lubama kalmude üle matmist. Selline protsess kestab kahjuks edasi tänapäevani.

Raskused viisade saamisel on kestnud pidevalt ning kalmude hooldamine on olnud jätkuvalt keerukas. Kalmude hooldajaist paljud käivad nüüdseks juba manalateed ilma, et oleks saanud noorematele põlvkondadele kalmukohtasid kätte näidata.

Seto Instituudi loodud veebirakendus koos mahuka andmebaasiga püüab säilitada teadmist oma esivanemate maa ja päritolu kohta ning hoida alles identiteeti keerulise poliitilise olukorra tingimustes, kus üle kontrolljoone liikumine on muutunud üha keerukamaks.