Mõla kirik ja kogudus

Mõla kirik ja kirikut ümbritsev kalmistu asuvad Mõla külast umbes pool kilomeetrit idas – Irboska-Mõla ürgorus, Mõla järve edelakaldal. Mõla kirik on rajatud endise Mõla kloostri territooriumile. Mõla klooster olla pärimuse järgi rajatud juba 14. sajandil. Kindlasti oli kivist Issanda Sündimise klooster olemas juba 1480. aastal ja sinna on maetud 12.06.1492 Püha Onufrius, keda loetakse kloostri asutajaks. Mõla viie kupliga Kristuse Sündimise kirik (церковь Рождества Христова) on ehitatud 1550. aastate keskel ja kloostri sulgemise järel 1764 sai sellest koguduse kirik. Kirikule ehitati 1902–1903 külge teine kirik, mis pühitseti Püha Onufriusele (Свято-Онуфриевский, Онуфрия Мальского). Selle kiriku sai pärast kirikureformi 1935 endale vene kogudus ja vana kirik jäi setodele. Uus abikirik oli köetav ja hiljem hakkasid külmal ajal peetavad teenistused toimuma vaid selles kirikus.

Kalmistu hetkeolukord

Kirik on ehitatud otse vanale pühale lättele nii, et see jääks otse altari alla. Allika juurde keldrisse pääseb väljast trepi kaudu. Võlvkelder hõlmab pea kogu Kristuse sündimise kiriku aluse. Allikast väljuv vesi on suunatud kiriku müüri alt välja, nii et kalmistul saab seda tarbida. Lisaks sellele allikale on Mõla kalmistu ja endise kloostri ümbruses veel mitmeidki teisi. Paljudele allikatele on ehitatud ümber kivirakked, et vett paremini kätte saaks ja need on tähistatud ristimärgiga. Kiriku lähedal on kloostri aegadest säilinud vana kiriku ja munkade söögisaali varemed, mille otsas on kupliga kivist kellatorn. Kellatorn on remonditud ja kasutusel tänapäevani. Aastast 2000 asub siin Petseri kloostri Mõla abiklooster (скит).

18. sajandil kuulus kogudusse vaid seitse (seto) küla. 1825 kuulus Mõla kogudusse 72 majapidamist 245 mehe ja 244 naisega. 1906 liideti kogudusega Irboska koguduse üheksa küla. 1914 oli koguduses juba 1791 inimest, 19 küla 252 majapidamisega. 1935 kuulus Mõla Kristuse Sünni kogudusse 1897 setot ja Mõla Püha Onufriuse kogudusse 2764 venelast. Enne kirikureformi (1934) olid 2/3 koguduse liikmetest setod. 1951. aastal Mõla Kristuse Sündimise kiriku seto ja vene kogudused ühendati ning teenistused hakkasid toimuma vene keeles. Aastail 1936–1937 ja 1941–1942 oli Mõlas preestriks Laatsar Sarv, 1937 Vladimir Grünberg, 1938–1940 Augustin Kadak ning 1944 Valentin Savin (EAÕK), Joann Kuldmäe (1942–1951) ja Mihhail Bellavin (1949–1985). 1963. aastal tehti siin taastusremont. 1985. aastal sai koguduse preestriks Vassili Svedik. Tänapäeval (2022) teenib kogudust ülempreester Leonid Sekretarjov (о. Леонид Секретарёв). Kiriku-koguduse juurde rajati 1898. aastal kool, kus õppis 1914/1915. õppeaastal 71 õpilast.

Kalmistu

Mõla kalmistu tähtsaim kirikupüha on setodel mõlapäev, mida peetakse pühapäeval peale peetripäeva (piitrepäiv, 12.07).

Teine tähtis püha on 25. juunil peetav Püha Onufriuse mälestuspäev (seda päeva nimetavad setod lihtsalt Onufri). 28. juunil peetakse kohaliku pühamehe Matvei mälestuspäeva, kelle haud asub otse kiriku ees ja on tähistatud suure ristiga, mille küljes on latern. Matvei kohta on kohalikus pärimuses säilinud väga palju legende ja uskumusi. Tänapäeval on mõlemad mälestuspäevad suuresti kokku sulanud.

Kalmistule on maetud peamiselt ümberkaudsete seto külade – Kossolka, Pokolduva, Saptja, Raakva, Trõnne, Makarova, Sokolova jt – inimesi, lisaks ka palju inimesi vene ja venestunud (nt Mõla, Kuusinitsa) seto küladest. Kalmistu on keerulise planeeringuga, kuna paikneb oru kallakul. Ida-lääne suunas poolitab kalmistut mäest kiriku ukse ette kulgev kohati paekiviplaatidega kaetud teerada. Kalmistul eristuvad eri küladest ja suguvõsadest pärit maetute piirkonnad, millest on teadlikud küll vaid koguduse eakamad inimesed. Kalmistul, kiriku taga, asub ainus säilinud keskaegne paekivist rist.